"Mis kahju, et rada oli nii lühike, ema andis mulle ilma põhjuseta kotletid rajale kaasa," kaebas Joonatan.

Sõnu pole vaja!

Kangelased!

Ps. Refereeritud: http://www.delta-suunnistus.fi/index.php/nrcms/nr_section/delta/action/news/nr_item_id/905

Onhan päivä vielä huomennakin

Raske treeninghooaeg on alanud. Meistersportlasele kohaselt on Võsa Villu seadnud endale uueks hooajaks motiveerivad eesmärgid. Härra Võsa blogi teeb kõik selleks, et saada suurimaks staarblogijaks Eesti orienteerumisblogide ajaloos. Suurimaks konkurendiks pean Etsi blogi, mida ükski orienteerumisest vähegi teadev kamraad ei jäta jägimata ja kommenteerimata. Samas ebameeldivaks üllatuseks oli Raido Mitti uus blogi. Luban, et mina jään Eesti keelele ja kultuurile surmani truuks.

Hiljutisel KOKU jooksul osalesin statiivi rollis, varjusin kamoflaaži kandes Ootsipalu metsade ja Meenikunno raba mätaste vahele. Jõhvikaid soovanake kahjuks enam ei pakkunud, kül aga kurnatud nägudega loodusuurijaid, kes üritasid vägisi jooksusammu punnitada. Esimesena kohtasin kahtlaselt sarnase olekuga duuot, vennad kuramused vist, sinises olid. Konflikti oli õhus, aga tuld oli jalas rohkem, kui mõnel järgneval. Järgmisena tulid kuukulgurid, koheselt märkasin oma terava silmaga, et tiimitöö oli puudulik, sooetapp otsustati läbida erinevaid ilmakaari kasutades. Mõne aja möödudes saabusid Michel Knighti välimusega tüübid, uimerdasid soos ja mängisid ökolotot. Vahepeal olid veel vaateväljas Mati Tiit ja Tiit Mati. Supertiim Läti Tissi ainult see aasta ei näinud, Sildade ultimaatum oli ilmselt liiga jõulise sõnastusega. Kui midagi jooksuvälist mainida, siis illegaalne soki ja joogipulbri pidu tuleks ära lõpetada.

Õnnesoovid ühele töökale, usinale ja rinnakale tütarlapsele, kes on pugenud iga meesorienteerumishuvilise südamesse! Soovime talle jõudu ja jaksu, et ka järgmine aasta sama tiitel võita. "Parim raam aastal 2012", minu hääl on sinu.

Võsavillu kuulutab välja Jonatan Karjuse hea inimese heategevusauhinna hea auhinnamängu 2011 hooajal.

Vilunumad blogidefännid on näinud selle mehe viimaseid saavutusi orienteerumismaailmas, toon välja mõningad hiljutised näited:

Tõnis Laugesaar: "Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli häid jookse ja oli ka halvemaid. Hea meel on selle üle, et olen saanud üsna palju Soomes võistelda, mis tuleb ainult kasuks nii konkurentsi kui ka maastike poolest! Selle eest tuleb aitäh öelda härra Jonatan Karjusele!"

Kerstin: "Igaljuhul, alates 13ndast punktist hakkasime tihti peatusi tegema ja Andylt saadud haaknõelaga säärt torkima, ei kujuta ette ka kui auguline see nüüd tal on. Suured tänud Andyle ja Jonnule! :) "

KOKU lõpus kuulsin, et Jonatan tiris soost välja 2 väikelast ja eksinud põdra. Sellele järgnevalt suutis ta teha lõpusirgel spliti liidriaja.

Sellega seoses võiks temanimeline auhinnamäng olla igati asjakohane. Võistluse patroon lubas auhinnaks välja panna 3 tühja õllepudelt, mis on tühjendatud omaala spetsialistide poolt.

Kandidaate võib esitada kommetaaridesse kuni 31. detsember 11:54.

Lõpetuseks üks video kui te tunnete, et trenn on liiga raske - homme on juba uus päev.

Terekest rahvas!

Enam orienteerumisega ei tegele, aga hiljuti hakkasin uuesti huvi tundma, meie juuniorite ja noorte füüsiliste ettevalmistuste aspektides. Tunnen sügaval südamesoppides, suurt muret poiste käekäigu pärast. Ning kohtudes oma nõunike kolleegiumiga tuli tõdeda, et probleem on suur. Süsteemides on kallutatud jõude, mis viivad noorsportlasi hämarale teele. Juuniorite klassist elliidi klassi sirgumine on põhiline mure koht. Seega otsustan hakata edastama teile põhilisi orienteerumis kuluaaride haipe. Loodame, et see pöörab noortele rohkem tähelepanu.

Esiteks, olin hiljuti Tallinnas raekojaplatsis, kui nägin demoraliseeritud, räsitud noorsanti. Liikudes veidike lähemale märkasin tuttavat habetunud nägu. Mees, kes suvel EMV-d tegi suuri tegusi, ei näinud enam nii atleetlik välja. Kas niimodi lõppebki juuniori east lahku spordimehe karjäär? Avastatakse saunad, purskkaevud, naised, tudengipäevad. Ahvatlused on suured. Nähes pilti, mis mind tabas järgmisena, läks mul süda niivõrd hellaks, et lõug vajus ahastusest kummukile. Järgmine noorlootus, keda suvel võis kohata ainult valitud võistlustel. Huvitav, kas temagi leek on igaveseks kustunud?

Võtsin julguse kokku ja kõnetasin härrasmehi. Oli tunda sportlasele mittekohaseid aroome ja kõhudki ees teistel. Rääkisime pikemalt. Poisid nentisid, et on lihtsalt kogumas reserve järgnevateks orienteerumiskvartaliteks. Prognoos pidavat tulevikus positiivne olema.

Ise nii optimistlik pole. Aga eks näis. Äkki on just nemad järgmised konkurendid Vendade Sildadele. Loodame ühes.

Teiseks, õnnestus jälgida BJC mõõduvõtmist Rootsis. Rõõmustas mind ainult Raido head jooksud, natuke ka Kaisa poodiumi kohake. Aga kus on RENE, TAUNO, KENNY, ALEX ja TÕNIS. Kus nad olid, mitte kuskil ei olnud. Häbi peaks olema. Aga mis me laimame, aitame neid pigem. Poisid, rääkige, mis lahti?

Kuuldavasti on Põlva korvpalli mineviku lootus ja orienteerumise tuleviku lootus kolinud tudengi pealinna Tartusse kuskile kiriku ligidale. Jumal olgu talle armuline, selles halbade kommete linnas. Jäägu ta samm sirgele teele, säravate tulemuste ja medalite poole. Peaasi, et ta teed The Tornini ei jõuaks. Sinna on nii mõnigi noorsportlane oma unistused matnud.

Aga tugevamate meeste poole naasedes. Kuulsin, et Põlva teed on uuendanud sponsorluslepingu Saalihokist sirgunud o-kangelasega. Leping sisaldab 2te kuuptonni kruusa ja kergliiklusteed kodukoha ja Kolla kontori vahel. (Ps. Peaesimehel on uus katus.) loodame, et see on piisav motivatsioon, veel tõsisemaks suhtumiseks sporti.

Tudengilinnas on veel ka 3s seikleja. Tema on läinud pisut teist teed. Rohkem pere poole. Kuuldavasti plaanitakse orienteerumis imemeeste sigitamist. Kardan isiklikult, et pere kõrvalt ei jää enam aega atleetlikuks harimiseks. Tuleb tõdeda, et on näiteid, kus pere ei ole takistuseks, aga kas meie noormees on samat masti soome kalevipojaga?

Need olid mu viimased tähelepanekud ja mõtisklused. Ülejäänud kiivalt varjatud saladused järgmisel korral.

Comebäck

Tere rahvas, nüüd võin öelda, et olen tagasi.
Olin vahepeal orienteerumisest eemal, aga üks meeliülendav seik tõi mind tagasi oma armastatud ala juurde.
Juhtus järgnev: Tegin tööd oma vanavanaisa juures tartu maratoni raja kõrval ja öösel oli sadanud väga ilus lumekiht maha. Naudin hommikukohvi ja keda ma näen, nn. taun-o t suusatamas, aga nähes teda suusatamas vahelduva tehnikaga, tekkis mul lootus. Nimelt ta sõitis vahelduva tehnikaga mäest alla. Tekkis lootus, et äkki ma ei olegi nii nõrgaks jäänud. Kui Taun on juba nii nõrk et üldse ei liigu suuskadega, siis on mul ju lootust isegi JWOC koondisesse pääseda. Tuli ainult vigastus välja ravida. Pildil on näha vigastatud piirkond, nagu öeldud: kandke pikka pesu!!!
Alustasin kohe kõva trenniga, Jooksin kõik Tartu kõrgemad tipud läbi, läks natuke üle 1,5 tunni, Jooksin 801m ajale (isegi päris hea aeg tuli, aga targema jooksuga ehk siis mõistlikuma tempoga oleks vast võimalik parem aegki), käisin ka mägedes suusatamas, kus lumeolud muutuvad väga kiiresti tõustes ja laskudes. Mis veel? Ahjaa läksin väljamaale kruusateedele suusatama, aga selgus et neil teedel toimusid hoopis koerakelgu võistlused ja pidin sellest laagrist loobuma. kahju, aga kogemus oli hea.
Hetkel rohkem ei räägigi, vast varsti lisan uuemate treeningute kohta. AA ahjaa, takistusraja lisasin ka oma treeningutesse: Vaadata saab siit