Tere rahvas, nüüd võin öelda, et olen tagasi.
Olin vahepeal orienteerumisest eemal, aga üks meeliülendav seik tõi mind tagasi oma armastatud ala juurde.
Juhtus järgnev: Tegin tööd oma vanavanaisa juures tartu maratoni raja kõrval ja öösel oli sadanud väga ilus lumekiht maha. Naudin hommikukohvi ja keda ma näen, nn. taun-o t suusatamas, aga nähes teda suusatamas vahelduva tehnikaga, tekkis mul lootus. Nimelt ta sõitis vahelduva tehnikaga mäest alla. Tekkis lootus, et äkki ma ei olegi nii nõrgaks jäänud. Kui Taun on juba nii nõrk et üldse ei liigu suuskadega, siis on mul ju lootust isegi JWOC koondisesse pääseda. Tuli ainult vigastus välja ravida. Pildil on näha vigastatud piirkond, nagu öeldud: kandke pikka pesu!!!
Alustasin kohe kõva trenniga, Jooksin kõik Tartu kõrgemad tipud läbi, läks natuke üle 1,5 tunni, Jooksin 801m ajale (isegi päris hea aeg tuli, aga targema jooksuga ehk siis mõistlikuma tempoga oleks vast võimalik parem aegki), käisin ka mägedes suusatamas, kus lumeolud muutuvad väga kiiresti tõustes ja laskudes. Mis veel? Ahjaa läksin väljamaale kruusateedele suusatama, aga selgus et neil teedel toimusid hoopis koerakelgu võistlused ja pidin sellest laagrist loobuma. kahju, aga kogemus oli hea.
Hetkel rohkem ei räägigi, vast varsti lisan uuemate treeningute kohta. AA ahjaa, takistusraja lisasin ka oma treeningutesse: Vaadata saab siit
