Pole kaua näinud.

Tõesti, ma olen olnud arvutist eemal juba päris pikka aega. Blogi pole kirjutama sattunud, kuna koolis enam pole arvuti tundi. Aga kuna hetkel sai arvutit uuendatud, siis pole mul wordi et õppida homseks filosoofia tööks, seega ma siis tervitaks teis oma uuel hooajal (treening hooajal). Mina olen nüüd mõned prioriteedid ja mõtted paika pannud tulevate treeningute kohta. Üht osa sellet saab lugeda järgnevalt:

November: Alustan kohe shoki teraapiaga. Kokku 55h trenni ja 345 km jooksu, kui hästi siis ka üks suusalaager Vaasas. Näiteks tulev nädal näeb välja selline : E - Jooks 2h T- 3h ujumist K- 1h jooksu ja õhtul 3h jõudu N- 5h metsas (lõikudena) orienteerumist. R - puhkan (kui tunnen et pole vaja siis jooksen 1,5 h) L- 3h jooksu, õhtul 2h ujumist P- hoolitsen mürsu eest =).

Detsember on selline Rahulikum, tipa vähem, ei tohi liiga ka teha -50 h suuska. Mitte midagi muud. Kui lund pole siis 150h ratast. Hilisematest treeningutest hiljem.

Ma tean, et see pole eriti palju, aga ega ma polegi mingi proffi sportlane (veel).

Aitäh!

Võsavillu

Rahva palvele vastu tulles...

Kuna kindlad strateegid tahavad, et ma oma nn. "mulgu" avaks, siis nüüd ma seda teengi. Kuna midagi suurejoonelist, mida ma jagada tahaks, ei ole juhtunud, siis kirjutaks blogi natuke blogilikemaid asju: oma mõtisklusi.



Esiteks. Kust on tulnud sellised väljendid nagu "haamer" ja "sein". Mul oli täna täielik haamer rajal. Sellest hetkest alates oleks nagu sein ees olnud. Jms. Miks peaks keegi haamri rajale kaasa võtma. Haamer ja sport nagu ei käi kuidagi kokku. Ma saan aru, et kui keegi sulle haamriga virutab, siis on valus või isegi nukramad tagajärjed (soovitan vaadata "isa soovitusel"). Kuid ometi me ei kasuta seda väljendit, siis kui me puu või kiviga pähe saame, vaid siis kui väsimus ületab tahte jõu. Tihti juhtub selliseid asju mäe otsa ronides. Aga mägi ega mingi muu takistus ei ole sünonüüm haamriga. VB. saab mäge kuidagi seinaga seostada, aga see ka nii pool kahtlane. Tahaks näha, kes minu maja seinast üles roniks (jätame mu venna välja). Metsas ei ole seinu, seda vähem saab võistlusel meile neid vastu tulla (jätame linnasprindid välla). Isegi kui see peaks juhtuma, oleks sellel väga nukrad tagajärjed. Proovige täistempoga vastu müüri joosta, usun et pärast enam tippsporti asja ei ole. Ahhaaa. Äkki inimesi kel rajal sein ette tuleb, seostataksegi inimestega, kel pole asja tippsporti. ... Mina olen oma avastusega rahul, ehk teise ja kolmanda mõtte asemel ma parem tunnen enda üle uhkust ja naeratan omaette edasi.



Austusega Teie,

Võsa Villu

Veel üks huvitav probleem tekkis:

Kõik juba nagunii teavad, kes selle läbikukkunud naljatamise autor on. Nali naljaks, perse paljaks. Teeksin nüüd midagi asjaliku ka. (See muidugi ei tähenda, et ma vahetevahel vempu ei või visata).

Milline varjant on õigeim? Kui ükski neist õige ei ole siis pakkuge oma varianti.

Ilves 3

Pole siis kaua kirjutanud, aga nüüd siis teen seda lõpuks.
Ilves 3 le ma tulla ei saanud kuna olin Norras 2 nädalases laagris. Trenni sai hästi tehtud ja tõusumeetrid kogunes nagu sitasitikal sitta. Aga vaatasin Ilves 3 e tulemusi ning tegin mõned omad järeldused:

1. Ma ei mõista mida Jonatan seal tegi, et ta ära ei võitnud (ootan põhjusid). Minu teooriate kohaselt oleks ta pidanud Raivo iga päev 2 mintiga ära kottima. Vb. oli mingi vigastus mängus, kuna viimane päev ju üldse ei jooksnud?

2. Mida teeb 3 nda koha peal selline kutt nagu Tauno Tiirats. Ma ei ole küll temast palju kuulnud, kuid kõrv on püüdnud et ta olevat "ülivõimekas" "kaardi hunt". Aga ainult kaarti tehes ei saa tugevaks. Kas kõik jooksid siis nii sitasti, et ta sai ette või minu andmed tema kohta on väärad?

3. Miks Raido nii maas oli, täielik läbi kukkumine. Ka Kenny kaotust Raivole ei saa just õnnestumiseks pidada. Mehed, olete lati alla lasknud. Kes teab varsti olen vb isegi teie kandadel kui nii edasi läheb.

Aga muidu kui kaarte ja radu vaatasin, siis mulle oleks istunud viimane päev kõige paremini, kiire, tehniline, piisavate tõusudega (enam see muidugi probleem ei ole).

Tagasi laagri juurde tulles: Enamasti jooksin tõusu, päevas nii umbes 1 km vertikaalselt üles tuli ikka välja. kaks o trenni sai ka tehtud, järgnevatel kaartidel.

1. Enam vähem tuli isegi välja vahel panin ainult mõne kümne vertikaalmeetri võrre mööda. Aga seda eriti veaks ei loe kuna tõusu jooksmine on juba piisavalt käpas ja suudan vea teha minimaalseks.

2. Lihtne kiire minu jaoks mitte väga tehiline rada, mulle ei sobi lamedad vormid aga selline kribu on minu jaoks lihtne, kõik loen välja isegi max tempo peal. Aga viga tuli ka omajagu, korra isegi 0,5 km pikkune mööda jooks. Jalg lihtsalt lippas.

Jätku leiba ja loodame et kulla poiste o tase on hüperboli seisus, et kõik ikka varsti taastub.

Natuke veel iidolitest: Joonatan

Joonatan Karjus on minu lemmik orjenteeruja. Trenni teeb nagu üks normaalne o jooksja tegema peaks. Kiirust, mahtu, kaarditrenni (selle suur osakaal ei ole tähtis, nagu ma maininud olen) - kõike teeb palju. Nii peabki.

Hiljuti just Karjalaske võislusel tuli ta H18 klassis 1. Lükkas oma selja taha Raido, Rene, Otti, Aleksi, ... oleks arvatavasti omanud ka Kenny ja Tauno ning Sergei. See aasta on tema aasta. Kahju et tal talvel palju vigastusi on esinenud. Ilma nendeta oleks ta vb. isegi "teine Lauri".

Kui keegi satub Joonataniga kokku, öelge talle et ta kirjutaks siia kommentaaridesse natuke oma treeningutest. Kuidas ja mida. Tahaks ka kõvaks saada.

Mulle meenutab ta natuke Emil Wingstedi. Tugevad trenni hundid. Praegu treeningi Emili plaani järgi mida ta kirjeldas Oienteerujas.

Ka teised arvamused ja treening varjandid on teretulnud commentaaaaridesse.

Treening

Et sai siis ka üks o treening tehtud. Trenni eesmärgiks oli kõik: teevalik, reljeefi lugemine, tempol lugemine ja asimuut jms. Piisavalt pikk ja raske rada: kuskil 3 km ja aega kulus umbes 49 min 27 sec. Jooksin natuke peale ka pärast. Arvan et tuli päris hea treening.

start-1 Mööda teed ringi. Enne punkti jooksin künka otsa et ikka punkt hästi ennem ära näha ning siis lajatada.

1-2 Väga aeglase (kõike lugesin ja kontrollisin) jooksuga mäeni, siis sinna otsa täiega ning mööda teed kuni väikese kaduva rajani (nägin huvitavat ford escorti, lilla). Sealt läbi jõe lagedale, enne jõge otsisin ülekäiku umbes 3 min aga siis ikke läksin sealt kus alguses olin (ei loe veaks). Aeglaselt kõike lugedes punkti. Viga tuli punkti võtmisega jooksinliiga kaugele (tagumise lagedani).

2-3 Kõige raskem punkt. Tahtsin aeglaselt joosta aga jooksin liiga kiiresti ja taga oleva sihi peale. sealt jalgrada mööda punkti piirkonda aga punkti kohe ei leidnud.

3-4 Teed mööda ringi (jooksin isegi punkti taha teed mööda). Teelt nägin punkti ära.

4-5 Väga raske punkt. Algul aeglase tempoga suure teepealt ning siiskui jõudsin kahe pätsini (=D) keerasin sisse (=D). Meelte segaduses jooksin tempoga alla sooni ja siis ei leidnud pärast kohe punkti üles ka.

5-6 Väga puhtalt. Sain ühe noore proffiga kokku ja imekombel meie asimuudid klappisid ja saingi otse punkti. Väga kiire tempo.

6-7 Ülimalt aeglane, kopsud ei tahtnud enam mind toetada ja paremal asuvate teede lugemine läks ka sassi.

Kokkuvõte: Hea treening hooaja alguseks. Hoidke alt koondislased.

Minu iidolid

Tere kõigile lugejatele. Alustaksin oma postitustega oma iidolitest. Neid on mul palju aga mõned erilisemad tooks välja:

1) Kenny, Lauri ja Raido

2) Karmid, mehed

Minu eesmärk on saada sama agaraks kui Karm id mehed ja sama edukaks kui meie kõigi armastatud kullanoored.

Alustaksin selliste iidolite järgimisega, kuna öeldi kunagi, et "Väikesed võidud viivad suurteni."